Kodukord
Kokkuvõte
| test | test |
| test | |
| test | test |
Vigala piirkonnas hakati põllumajandusoskusi õpetama juba 1840. aastatel Oese koolis, kus oli arendatud ka vastav õppekava. Õpetati põllumajandusoskusi, -meetodeid ning tööriistu. Ülalpidaja oli Vana-Vigala mõis. Oese kooli sulgemisega 1889. aastal lõppes ka põllumajandusõpe. Tänapäevase Vana-Vigala TTK eellane Vigala Põllutöökool avati endises Vana-Vigala mõisa südames 01. mail 1920. Kooli asutajaks ja ülalpidajaks oli Lääne Maavalitsus. Mõisale kuulunud maadest moodustati 231 ha suurune koolitalu, millesse kuulus aia- ja põllumaad 176 ha, heinamaad 31 ha, karjamaad 16 ha ning muud maad 8 ha. Kooli õppekorpuseks sai endine Vana - Vigala mõisahoone. Koolikursus oli kaheaastane. Teoreetiline õppetöö koos talvise loomakasvatuse ja käsitöö õppepraktikaga kestis poolest oktoobrist aprilli lõpuni. Suvisel vaheajal olid õpilased praktikal kas koolitalus või praktikataludes Soomes.
01. aprillil 1932. a. avati Vigala Põllutöökoolis aianduse eriklass ning kool nimetati ümber Vigala Põllundus- ja Aianduskooliks. Kooli aianduse arengul oli suur mõju ümbruskonnale: asutati aiandusringe, kus nõuandjateks olid Vigala Aianduskooli lõpetanud. Sõjaoludest tingituna suleti Vigala Põllunduskool jaanuaris 1944. a. ja Vigala Aianduskool märtsis 1944.
01. oktoobril 1944. a. avati kool taas. 1947. a. sügisel likvideeriti põllunduse klassid ning 15. septembrist 1947. a. alustas tegevust Vigala Aiandus- ja Mesinduskool. Siit alates muudeti kooli nime ja õppesuundasid pidevalt. Mesindusõppe materiaalseks baasiks organiseeriti kooli juurde 80 mesilasperest koosnev õppemesila. 03. septembril 1952. a. likvideeriti Vigala Aiandus- ja Mesinduskool ning reorganiseeriti 01. oktoobrist 1952. a. Vigala Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooliks ja 1954. a. lisati kooli nimele nr. 9. 21. detsembrist 1962. a. reorganiseeriti kool Maakutsekooliks nr. 29, millele 1966. a. anti Mihkel Aitsami nimi. 1966. a. valmis õppetöökoda.
Suurim muutus toimus kooli arengus 1975. aastal. Siis valmis kooli uus kaasaegne hoone ning koliti välja vanast mõisahoonest, milles alustas tööd põhikool. Valmis kooli uus 720 õpilaskohaga õppekorpus. 19. märtsist 1975 reorganiseeriti kool M. Aitsami nimeliseks Kutsekeskkooliks nr. 29. Tänu sellele reorganiseerimisele oli õpilastel võimalus lisaks erialale omandada ka veel üldkeskharidus. 01. septembril 1980 alustasid taas õpinguid aednikud, 1984. aastast kokad. 15. maist 1990. a. nimetati kool taas Vigala Põllutöökooliks, kust aja jooksul hakkasid nõudluse puuduse tõttu kaduma põllunduserialad ning 1990 -ndate keskel oli kool sulgemise äärel. Kaugeneti põllundusest ning oma õppesuundumuste tõttu kannab kool aastast 1998 nime Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool.
Juunis 2011 avati renoveeritud õppetöökodade hoone, kus alustasid õppetööd autoplekksepa, automaalri, autotehniku, autodiagnostiku, tisleri, sepa, kiviraiumise ning looduskiviehituse erialad. Kokku on koolil kaheksa õppetöökoda, kümme õppeklassi ja arvutiklass. Kõik õpperuumid on varustatud kaasaegse õppe- ja arvutitehnikaga. Novembris 2012 lõpetati peahoone teise ploki renoveerimistööd, mille raames sai kool uue katuse, aknad, välisfassaadi, ventilatsiooni- ja küttesüsteemi. Jaanuaris 2013 avati uus õpilaskodu.
Vigala piirkonnas hakati põllumajandusoskusi õpetama juba 1840. aastatel Oese koolis, kus oli arendatud ka vastav õppekava. Õpetati põllumajandusoskusi, -meetodeid ning tööriistu. Ülalpidaja oli Vana-Vigala mõis. Oese kooli sulgemisega 1889. aastal lõppes ka põllumajandusõpe. Tänapäevase Vana-Vigala TTK eellane Vigala Põllutöökool avati endises Vana-Vigala mõisa südames 01. mail 1920. Kooli asutajaks ja ülalpidajaks oli Lääne Maavalitsus. Mõisale kuulunud maadest moodustati 231 ha suurune koolitalu, millesse kuulus aia- ja põllumaad 176 ha, heinamaad 31 ha, karjamaad 16 ha ning muud maad 8 ha. Kooli õppekorpuseks sai endine Vana - Vigala mõisahoone. Koolikursus oli kaheaastane. Teoreetiline õppetöö koos talvise loomakasvatuse ja käsitöö õppepraktikaga kestis poolest oktoobrist aprilli lõpuni. Suvisel vaheajal olid õpilased praktikal kas koolitalus või praktikataludes Soomes.
01. aprillil 1932. a. avati Vigala Põllutöökoolis aianduse eriklass ning kool nimetati ümber Vigala Põllundus- ja Aianduskooliks. Kooli aianduse arengul oli suur mõju ümbruskonnale: asutati aiandusringe, kus nõuandjateks olid Vigala Aianduskooli lõpetanud. Sõjaoludest tingituna suleti Vigala Põllunduskool jaanuaris 1944. a. ja Vigala Aianduskool märtsis 1944.
01. oktoobril 1944. a. avati kool taas. 1947. a. sügisel likvideeriti põllunduse klassid ning 15. septembrist 1947. a. alustas tegevust Vigala Aiandus- ja Mesinduskool. Siit alates muudeti kooli nime ja õppesuundasid pidevalt. Mesindusõppe materiaalseks baasiks organiseeriti kooli juurde 80 mesilasperest koosnev õppemesila. 03. septembril 1952. a. likvideeriti Vigala Aiandus- ja Mesinduskool ning reorganiseeriti 01. oktoobrist 1952. a. Vigala Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooliks ja 1954. a. lisati kooli nimele nr. 9. 21. detsembrist 1962. a. reorganiseeriti kool Maakutsekooliks nr. 29, millele 1966. a. anti Mihkel Aitsami nimi. 1966. a. valmis õppetöökoda.
Suurim muutus toimus kooli arengus 1975. aastal. Siis valmis kooli uus kaasaegne hoone ning koliti välja vanast mõisahoonest, milles alustas tööd põhikool. Valmis kooli uus 720 õpilaskohaga õppekorpus. 19. märtsist 1975 reorganiseeriti kool M. Aitsami nimeliseks Kutsekeskkooliks nr. 29. Tänu sellele reorganiseerimisele oli õpilastel võimalus lisaks erialale omandada ka veel üldkeskharidus. 01. septembril 1980 alustasid taas õpinguid aednikud, 1984. aastast kokad. 15. maist 1990. a. nimetati kool taas Vigala Põllutöökooliks, kust aja jooksul hakkasid nõudluse puuduse tõttu kaduma põllunduserialad ning 1990 -ndate keskel oli kool sulgemise äärel. Kaugeneti põllundusest ning oma õppesuundumuste tõttu kannab kool aastast 1998 nime Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool.
Juunis 2011 avati renoveeritud õppetöökodade hoone, kus alustasid õppetööd autoplekksepa, automaalri, autotehniku, autodiagnostiku, tisleri, sepa, kiviraiumise ning looduskiviehituse erialad. Kokku on koolil kaheksa õppetöökoda, kümme õppeklassi ja arvutiklass. Kõik õpperuumid on varustatud kaasaegse õppe- ja arvutitehnikaga. Novembris 2012 lõpetati peahoone teise ploki renoveerimistööd, mille raames sai kool uue katuse, aknad, välisfassaadi, ventilatsiooni- ja küttesüsteemi. Jaanuaris 2013 avati uus õpilaskodu.
| test | test |
| test | |
| test | test |
